Dipmaduojit

Dipmaduojit

Dipmadujiid suorggis studeantta bargama vuolggasadjin lea su iežas soga, servoša ja guovllu duodjekultuvra. Studeanttas lea vejolašvuohta ovdamearkka dihtii oahpásmuvvat iežas soga gárvvuide, čiekŋudit iežas máhtu siste- ja náhkkebargguin, čuoldimis, gođđimis dahje stuđeret fitnodatdoallama ja buvttan dahkama.

  • Dáiddaindustriijasuorggi vuođđodutkkus, artesána

    Duoji máhttosuorggi čađahan artesána máhttá háhkat ja geavahit duodjesuorggi kulturdieđu barggustis. Son máhttá háhkat ja giehtadallat duodjesuorggi ávdnasiid luonddu lunddolaš birrajohtima ja lohpegeavadagaid mielde. Son máhttá hábmet, plánet ja válmmaštit duodjesuorggi buktagiid, plánet iežas barggu ja háhkát máŋggabealagit dieđu iežas suorggis.

  • Duodjesuorggi ámmátdutkkus

    Duodjesuorggi ámmátdutkkus heive duojáriidda, geain leat juo duodjesuorggi vuođđodieđut- ja dáiddut. Son máhttá bargat ámmátlaččat ja háliida oahppat lasi ja čiekŋudit iežas máhtu. Máhtu sáhttá háhkat lágasoahpahusas Anáris, bargoeallimis dahje iehčanas prošeavttaid bokte. Studentii rahkaduvvo persovnnalaš máhtu ovddidanplána (suomagillii HOKS).

  • Duodjesuorggi earenoamášámmátdutkkus

    Duodjesuorggi earenoamášámmátdutkosa čađahan bargá duodjesuorggi ámmátbargin iežas suorggi bargguin. Duodjesuorggi earenoamášámmátdutkosa čađahan dovdá duoji kulturárbevieru, ávdnasiid ja ovdáneami.